Mu kallid õed ja vennad!
Kuigi ma hetkel ei näe teid, tunnen ma peaaegu füüsiliselt teie kohalolekut ja lähedust. Mina ja kogu ringkonna juhatus armastame teid väga. Me mõtleme teie peale ning me hoiame teid oma palvetes.
Nüüd, kui me seisame silmitsi ühe keerulise ja väljakutseid täis olukorraga, milles mitte keegi meist pole varem olnud, tuleb meil pöörata oma süda ja meel Kristuse poole. Tema ise on öelnud: “Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke” (ÕL 6:36). Meie usk Kristusesse on suurem kui koroonaviiruse hirm. Ja me tuleme elu esitatud väljakutsetega toime, sest Kristus on meie pääste Rajaja (Heebr 2:10).
Kui täna oleks olnud ringkonna konverents, siis oleksin ma teile rääkinud seal Esimesest nägemusest. Ometi on üks mõte, mida ma tahaksin ka täna teiega jagada. Josephi tunnistusest saab lugeda (JS-A 1: 17): „Kui valgus minu peal oli, nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi ...ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!” Pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi.”
Õed ja vennad, esimene sõna, mida Jumal taastamisaja alguses lausus 200 aastat tagasi, oli „Joseph”. Ta tundis isiklikult Josephit ja ta tunneb isiklikult igaüht meist. Ta teab, kui oleme mures enda või oma lähedaste tervise pärast või kui oleme uues olukorras kaotamas tööd ja seetõttu ka sissetulekut. Nii nagu ta vastas ühe teismelise palvele, nii vastab ta ka teie palvele ja anumisele olenemata teie vanusest.
Neljapäeval, kui meie riigis kehtestati eriolukord, otsustati ajutiselt peatada ka kõik Kiriku avalikud kogunemised. Aga nagu vend Kõiv mainis, ei tähenda see, et Kirik ei toimi. Suhted ei ole peatatud, armastus ei ole peatatud, samuti mitte teenimine, talitused ega õppimine. Kuidas siis kirik edasi toimib?
Me peaksime oma teenimises olema veelgi usinamad, et mitte keegi ei tunneks end järgnevate nädalate või kuude jooksul üksi, justkui oleks ta saar keset ookeani. Pühapäevad peaksid olema pühendatud jumalakummardamisele.
Kodudes, kus on preesterluse hoidja, peaksid toimuma sakramendikoosolekud järgides seda mustrit, mida me oleme tavaliselt harjunud nägema. Pere on oma kodus pühapäevariietuses, kl 11 alustatakse alguslauluga, seejärel on palve, sakramenditalitus, milleks preesterluse hoidja on koguduse juhatajalt pikemaks perioodiks loa saanud, siis on kõned või tunnistused ning koosoleku lõpus jälle lõpulaul ja –palve. Järgneb õppetund „Tule, järgne mulle” õpikust.
Kui peres pole preesterluse hoidjat ja tegemist on üksikliikmega, pakume võimalust kuulata ülekannet, kus kõnelevad meie ringkonna õed ja vennad, sellele järgneb õppetund „Tule, järgne mulle” õpikust. Täpsemad detailid selle kõige kohta anname lähipäevil teada.
Kahjuks ei tunne me ringkonna juhatusena hetkel turvaliselt selles osas, et preesterluse hoidjad kodudes sakramenti käiksid õnnistamas. Võimukandjad on palunud esmajärjekorras vältida lähikontakte. Sellega kaitseme ennast ja teisi. Niipea kui olukord muutub, teavitame teid kohe sellest. Küll palume me aga teil hoida pidevat sidet oma hoolealuste õdede ja vendadega. Kui nad peaksid olema vanemaealised või krooniliste haigustega, püüdke kindlustada, et nad ei peaks minema poodi ega apteeki. Jätke ostetud kraam neile ukse taha.
Uurige, kas teie hoolealused kuulsid seda praegust ülekannet. Kui mitte, siis tehke kindaks, miks. Ehk polnud nende e-posti aadress liikme infosüsteemis? Andke sellest siis koguduse asjurile teada, ta ajab asja joonde. Ehk ei osanud inimene ennast sellele ülekandele sisse logida? Proovige juhendada. Kui palute, saate Pühalt Vaimult juhatust, kuidas oma hoolealuseid aidata.
Võimalik, et siis kui me pühapäeviti koos käisime, võtsime seda iseenesest mõistetavana ja ei hinnanud koos jumalakummardamisest saadavaid õnnistusi täiel määral. Kippusime hiljaks jääma või läksime varem ära. Meil on nüüd võimalus meelt parandada. Meil on võimalus tõendada, et me tõesti oleme südamelt üks, et oleme Siion. Mu palve ja lootus on, et kui me taas koos saame hakata käima, pole meist keegi kaotsi läinud, pigem on mõnigi juurde tulnud.
Alustage teenimisega juba täna. Helistage oma hoolealused läbi, innustage ja lohutage. Preesterluse hoidjad võivad juba täna koguduse juhatajaga võtta ühendust ning õnnistada oma peredes sakramenti. Me loodame, et varsti saavad ka need sakramenti, kellel hetkel preesterluse hoidjat kodus pole. Kuid olukorras, kus Eestis on viiruse levik maailma top 10-s, ei pea me teie külastamist ohutuks. Aga teadke, et me oleme oma palves teiega.
Kallid õed ja vennad, on täiesti normaalne tunda praeguses olukorras hirmu ja ärevust. Asjad on ebaselged. Aga kõik laheneb. Issand on vägevam kui hirm. Keskenduge oma mõtetes temale ja teie süda leiab rahu.
Tunnistan teile, et see on Jeesuse taastatud evangeelium. Tunnistan, et Jeesus on meie Päästja ja Lunstaja. Tunnistan, President Nelson on käesoleva aja prohvet, tänu kelle läbi saadud mitmetele juhistele, nagu teenimistöö ja kodukeskne, kiriku toetatud õpe, oleme me praegu tunduvalt paremini ette valmistunud.
Ma ütlen seda alandlikult Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
Lugege juhataja Erki Kõivu kõne teksti siin.