Kallid vennad ja õed!
Me elame praegu keerulisel ajal, mil me kuuleme iga päev uudiseid uudse koroonaviiruse puhangust. Meil on päris palju nakatunuid juba Eestis ja selle viiruse levik laieneb. Eestis on esimest korda peale taasiseseisvumist kuulutatud välja eriolukord. See on selleks, et meid kõiki kaitsta ja hoida ning pakkuda parimat abi neile, kes seda vajavad. Seoses eriolukorraga ning ka Kiriku poolt kehtestatud korraga, ei toimu hetkel Kiriku koosolekud. See aga ei tähenda, et Kirik ei toimi.
Võib-olla olete lugenud meie Kiriku Facebooki lehel olevat artiklit „Varuge hoiule“. Kui te ei ole, soovitan seda teha. Seal räägitakse ühest põhimõttest Kirikus – me peaksime olema alati valmis ja soetanud omale varud. Mõned katked sealt.
Üks peamine evangeeliumi põhimõte on valmistuda ette puuduse ajaks. … President James E. Faust on öelnud: „iga isa ja ema on pere laohoidjad. Nad peaksid varuma kõike, mida nende pere vajaks hädaolukorras ... [ja] Jumal toetab meid meie katsumustes.”
President Thomas S. Monson kuulutas: „Palju enam inimesi suudaks vastu pidada nende majanduslikus elus raevutsevatele lainetele, kui neil oleks olemas aastane toidutagavara... ja neil poleks võlgu. Me leiame täna, et paljud on seda nõuannet kuulda võtnud vastupidiselt: Neil on vähemalt aastane võlatagavara ja neil pole toitu.”
President Gordon B. Hinckley on õpetanud: „Parim paik, kus panna kõrvale veidi toitu, on teie kodu.“
Ma arvan, et kui me pole veel seda nõuannet kuulda võtnud, siis on nüüd viimane aeg seda teha. Ma ei taha siin külvata mingit paanikat, kuid me peaksime olema valmis selleks, et kui haigus meid tabab, siis me ei peaks minema välja ja seda levitama. Me teame, et me peaks siis olema 14-päevases karantiinis. Seega oleks väga hea kui meil oleks 14-päevane toidutagavara. Samuti võidakse vajadusel kehtestada eriolukorra raames täiendavaid piiranguid. Me oleme näinud seda juba sündimas Itaalias ja Hispaanias. See tähendab piiranguid väljas liikumisele. Me peaks lihtsalt olema valmis.
Kui keegi vajab abi, siis meil on olemas suurepärane teenimisprogramm Kirikus. Nüüd on see eriti aktuaalne. Ma kutsun teid kõiki üles tundma huvi meie õdede-vendade vastu, kas nad on valmis ning vajadusel ulatama abikäe, samas seda tehes hoiduma viiruse levitamisest ja ise nakatumisest. Enamusel meist on olemas telefonid ning paljudel ka võimalus Interneti teel suhtlemiseks. Need on praegu eriti asjakohased suhtlusvahendid. Aga mis kõige tähtsam – olgem üksteisele toeks.
Kui me anname endast parima, võime me olla kindlad, et „jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist” (1Kn 17:14). Me oleme valmis ja kuna me oleme valmis, siis me „ei karda” (ÕL 38:30).
Praegusel hetkel on hea mõtestada lahti see, mis on Kirik. Kirik ei ole tegelikult hoone või pühapäevased koosolekud. Kirik oleme meie, kes me õpime ja õpetame üksteisele evangeeliumit, meie kes me teenime üksteist ja ulatame abikäe. Issanda Päästmisplaan toimib edasi, Ta vastab jätkuvalt meie palvetele ja õnnistab meid.
Nagu ma juba mainisin, siis järgnevatel nädalatel ei toimu Kiriku koosolekuid. Üldkonverents toimub ainult virtuaalselt ning seda on võimalik kõigil võimalusel vaadata oma kodudes. Ühist vaatamist kirikuhoonetes ei toimu. Alates järgmisest nädalast on suletud ka Helsingi tempel ning need templid maailmas, mis on avatud, viivad läbi ainult talitusi elavatele. Nii et Helsingi tempel on tegelikult eilsest juba suletud. Meie riigijuhid on kutsunud meid üles hoiduma praegu igasugusest reisimisest ning meil oleks tark seda nõuannet kuulda võtta. Ja samuti ei peaks me kutsuma välismaalt enda juurde kedagi. Sest paljud riigid on juba seadnud täiendavaid piiranguid riiki sisenemisele. Ja samuti ei ole alates teisipäevast välismaalastel võimalik tulla Eestisse.
Me palume kõigil jätkuvalt pidada pühapäevaseid Jumalateenistusi oma kodus ning teha seda tavalisel ajal, see on kell 11. Kui kodus on vääriline preesterluse hoidja, siis toimub ka sakramenditalitus. Lähemalt räägib pühapäevaste koosolekute läbiviimisest lähemalt meie ringkonna juhataja Siim Schneider.
Kui president Russell M. Nelson avas 2018. aasta sügisese üldkonverentsi, teatas ta „uuest tasakaalust ja seosest, mis on evangeeliumi õpetamises kodus ja Kirikus”. See oli osa püüdlusest „tugevdada peresid ja inimesi plaaniga, mis on kodukeskne ja mida toetatakse Kiriku tegevustega, et õppida evangeeliumi, tugevdada usku ja edendada suuremat isiklikku jumalakummardamist”, ütles ta.
Ta jätkas: „Viimse aja pühadena oleme harjunud mõtlema kirikust kui millestki, mis toimub meie kogudusehoonetes, mida toetatakse sellega, mida kodus tehakse. Me peame seda mustrit muutma. Käes on kodukeskse Kiriku aeg, mida toetatakse sellega, mis toimub meie koguduse- ja vaiahoonetes.”
Meil oli poolteist aastat aega õppida. Nüüd on aeg see proovile panna. Me oleme valmis.
Praegune aeg on eriti hea pühakirjade lähemaks uurimiseks. Apostel Paulus ütles: „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses.“ (2Tm 3:16) Üks pühakiri, mida me peaks aeg-ajalt meelde tuletama ja seda uuesti lugema on meie patriarhaalne õnnistus. Kas te mäletate, mis seal kirjas on? Lugegem seda uuesti ja leidkem, mida Issand meile selle kaudu tahab öelda.
Ma tunnistan, et Issand on sel keerulisel ajal meiega. Me saame jätkuvalt juhatust läbi Püha Vaimu. Ta vastab meie palvetele. Ta armastab meid. Maailma ajaloos on olnud palju keerulisi olukordi. Aga me saame hakkama.
Jeesuse Kristuse nimel, aamen!
Lugege juhataja Siim Schneideri kõnet siit.