Piirkonna juhtkonna sõnum  

Üks Kristuses

parents with 3 kids reading and laughing together
Elder Pokhylko
Vanem Kirilo Pokhilko, Ukraina  Piirkonna seitsekümmend, Põhja-Euroopa piirkonna juhatuse assistent

Kaunis kirikulaul pealkirjaga „On Issand mulle andnud kõik” (1) õpetab meile kõigile, et Issand soovib, et oleksime üks ja aitaksime üksteist kõige sellega, millega meid armastav Taevane Isa on meid õnnistanud. Seda tehes peame paremini Temaga sõlmitud templilepinguid. Apostel Paulus õpetas: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib.” (2) Milline õnnistus see on, kui me saame üksteist toetada ja Kristuses üks olla. Koos saame saata korda palju rohkem kui üksinda. 

Kristuses üks olla tähendab kirikus koos Ta sõnu uurida. Igaüks meist on erinev. Me erineme teistest oma annete, oskuste, elukogemuste ja tausta poolest. Me võime leida neist erinevustest jõudu, kui pöörame tähelepanu Päästjale ja Tema õpetustele, kui me koos pühakirju õpime. Kui me oleme õppimisele avatud, teeb Püha Vaim meiega eraviisiliselt tööd ja rikastab meie vaimseid kogemusi, kui me koos Issandat kummardame. 

Kristuses üks olla tähendab oma perega kodus tunnistust jagada ja pühakirju uurida. Lastel on täielik õigus kuulda oma vanemaid nendega vabas ja sõbralikus õhkkonnas tunnistust jagamas. Neil on vaja teada, et nende vanemad teavad, et Päästja elab ja et Ta juhib oma Kirikut. Ka abikaasad väärivad kuulda sageli teineteise tunnistust, et tugevdada teineteise usku. Nefi õpetab meile: „Ja me räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, me kuulutame prohvetlikult Kristusest ja me kirjutame vastavalt oma prohvetlikele kuulutustele, et meie lapsed võiksid teada, millisest allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele.” (3) 

Kristuses üks olla tähendab teha üksteisele seda, mida tegi Päästja. Me õpime pühakirjadest, et iga kord, kui me aitame kellelgi teha midagi, et saada Päästjaga lähedasemaks, saame ka ise selle käigus Temaga lähedasemaks. Iga kord, kui me kellegi teenimiseks talle appi läheme või kui me kodus ise või koos perega kellegi eest Taevase Isa poole palvetame, õnnistatakse meid Vaimuga, me saame Päästjaga lähedasemaks ning oleme ka Ta poegade ja tütardena lähedasemad. Nefi andis meile tähtsa õppetunni, kuidas saame üksteist toetada ka siis, kui me pole koos, kuid siiski muretseme üksteise vaimse ja füüsilise heaolu pärast. Ta ütles järgmist: „Sest ma palvetan pidevalt nende eest päeval ja minu silmad niisutavad nende pärast patja ööpimeduses; ja ma hüüan usus oma Jumala poole, ja ma tean, et ta kuuleb mu hüüdu.” (4) Taevane Isa armastab neid, kes Ta lapsi aitavad, ja õnnistab neid üha enamate võimalustega kellegi eest hästi hoolt kanda. 

Me oleme üks Kristuses, kui me tuleme pühapäeval kirikusse ja võtame sakramenti, kui jagame oma tunnistust Päästjast ja Tema taastatud evangeeliumist ning kui tuleme templisse, et võtta osa templitalitustest ja üksteist teenida. Me oleme üks Kristuses, kui me mõtleme üksteisest selestiliselt, püüdes näha igaühes parimat, ning teades, et Issand saab aidata igaühel Tema juurde tulla ja muutuda, kui see inimene on valmis seda vägevat muutust kogema. 


  1. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku lauluraamat #137, „On Issand mulle andnud kõik” 

  1. 2Kr 1:3–4 

  1. 2Ne 25:26 

  1. 2Ne 33:3