Kellegi abistamine nende pereajaloo uurimisel on võimas viis teenimiseks. Kui inimestel on võimalik luua ühtekuuluvustunne oma esivanematega perekonnalugude ja üksikasjade kaudu, siis aitad täita ka nende südames olnud tühjuse, millest nad mõnikord pole isegi teadlikud. (Vt Malakia 3:23–24.)
Olgu see eluaegne Kiriku liige või keegi, kes pole kunagi Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumist kuulnud, on kõikidel Jumala lastel soov teada, kust nad on tulnud.
Tihti ei ole palju vaja, et jätta sügavat ja kestvat muljet, nagu ka järgnevad lood näitavad.
Perekonna leidmine 30 000 jala kõrgusel
Hiljuti ühel kojulennul istus minu kõrval Steve, kes jagas minuga veidi oma isiklikku lugu. Ta oli lõpetanud keskkooli, astunud 18-aastaselt Ameerika Ühendriikide armeesse tööle kommunikatsioonispetsialistina ning peagi alustas töötamist Valges Majas, tagades Ühendriikide presidendile kommunikatsioonialast tuge. 18. ja 26. eluaasta vahel teenis ta kahte Ühendriikide presidenti. Tema lood olid põnevad!
„Steve,” ütlesin ma, „sa peaksid need lood oma tulevaste põlvede tarvis üles kirjutama! Neil on vaja neid lugusid kuulda otse sinu enda käest.” Mees oli nõus.
Siis julgustas Vaim mind temalt küsima, mida ta teadis oma esivanemate kohta. Steve teadis palju oma ema suguvõsa kohta, sealhulgas lugu sellest, kuidas kord oli tema perekond söönud õhtust koos Abraham Lincolniga, kes pidas tollal 1860. aasta presidendivalimiste kampaaniat ja sõitis seda tehes läbi kogu riigi.
Kuid ta teadis väga vähe oma isapoolse suguvõsa kohta. Ta soovis väga rohkem teada saada. Tõmbasin välja oma telefoni ja avasin FamilySearchi rakenduse. „Steve, me võime sinu perekonna nüüd kohe üles leida!”
Ühendasin telefoni lennukisisese juhtmevaba internetiga. Asetasin telefoni enda ees olevale klapplauale nii, et me mõlemad võisime seda näha. Me otsisime FamilyTree rakendust. Mõne minuti pärast vaatasimegi üheskoos tema vanavanaisa abielulepingut, mille too oli sõlminud Steve’i vanavanaemaga.
„Ongi nemad!” sõnas mees. „Nüüd ma mäletan tema perekonnanime!”
Elevuse vaim võttis meie üle võimust. Üheskoos töötasime järgnevad 45 minutit, et luua profiilid tema vähem tuntud esivanematele. Ta palus mind, et lubaksin jätkata üheskoos otsimist ka Colorados. Sellal kui lennuk maandus, vahetasime omavahel kontaktandmeid.
Siin me olime, lennates 30 000 jala kõrgusel õhus, vaid üks väike seade minu käes, ja otsisime infot mehe ja naise kohta, kes olid 100 aastat tagasi abiellunud ja olnud perekonna jaoks unustuse hõlma vajunud. Imeline! Kuid me leidsime nad. Perekonnad olid ühenduse leidnud. Lugusid oli meenutatud. Tundsime tänulikkust tehnoloogia ja töövahendite üle. See oli tõeline ime.
Jonathan Petty, Colorado, USA
Uuest perekonnast ümbritsetud
Maria oli olnud väheaktiivne juba enam kui 20 aastat. Mõni kuu tagasi veetsime tema kodus paar tundi, uurides tema pereajalugu rahvaloenduste ja teiste allikate kaudu. Äkki hüüatas ta, pisarad silmis: „Olen nende kahe tunniga oma pere kohta õppinud rohkem kui terve oma elu jooksul!”
Meie koosviibimise lõpus näitasime talle FamilyTree rakenduse ühte osa nimega „Relatives Around Me”. Tuli välja, et nii mina kui ka mu abikaasa oleme Mariaga kaugelt sugulased. Ta puhkes jälle nutma, öeldes, et ta oli arvanud, et on üksi. Ta ei olnud teadnud, et tal on meie piirkonnas perekonda. Mõned nädalad hiljem kohtus Maria meie piiskopiga. Nüüd valmistub ta templisse minekuks ning on meie vaias kohtunud paljude uute „nõbudega”!
Carol Riner Everett, North Carolina, USA
Teenimise retsept
Nii minul kui ka Ashleyl, õel, kelle juures ma teenimas käin, on kodus meie vanaemade kokaraamatud. Tema oma pärineb tema vanavanaemalt ja mina panin enda oma kokku oma vanaema Greenwoodi retseptide karbi sisust pärast seda, kui ta oli siitilmast lahkunud.
Ashley ja mina valisime oma kokaraamatutest retseptid ja saime ühel õhtul pärast tööd kokku, et neid katsetada. Ashley oli valinud magustoidu retsepti, seega valmistasime selle esimesena ja asetasime ahju. Mina valisin dipikastme kartulikrõpsude jaoks - see oli iga Greenwoodi perekonnaürituse tähtsaim osa. Ashley tütar Alice aitas meil toitu maitsta. Seejärel viisime veidi toitu õdedele, keda Ashley külastab, sest ta ei tahtnud, et tema lapsed kõik magustoidu üksi ära sööksid.
Kõige enam meeldis mulle meie retseptiõhtu juures see, et sel ajal, kui me küpsetasime, vestlesime paljudest teenimise puhul tavalistest teemadest, nii tema kui minu muredest. Kuid me rääkisime ka oma vanaemadest ja emadest ning see liigutas meid mõlemaid.
Jenifer Greenwood, Utah, USA
Konkreetsed viisid abistamiseks
Pereajalugu võib avada uksi teenimisele viisil, mida ükski teine asi ei suuda. Siin on mõned mõtted, mida tasub proovida.
- Aita teenitaval lindistada ning üles laadida helisalvestisi pereajaloolugudest, eriti nendest, mis lähevad kokku piltidega.
- Loo diagramm või mõni muu väljatrükitav pereajaloodokument, mida saaksid teenitavale kinkida.
- Õpeta neile meeldivaid viise, kuidas nende enda ajalugu päevaraamatusse jäädvustada. Helisalvestiste päevik? Fotodega päevik? Videopäevik? Nende jaoks, kellele ei sobi traditsiooniline päevaraamatu pidamise formaat, on olemas mitmeid teisi võimalusi.
- Minge koos templisse esivanemate nimel talitusi tegema. Või pakkuge, et võite teha talitusi nende pereliikmete nimel, kui juhtub, et neil on teha rohkem, kui nad suudavad ise toime tulla.
- Saage kokku, et jagada perekondlikke traditsioone.
- Võtke koos osa pereajaloo kursusest.
Üleskutse tegudele
Mõelge neile, keda te teenite. Kuidas saaksid kasutada pereajalugu, et nende elusid õnnistada?