Mõni aeg tagasi küsis peresõber minu naiselt Wendylt, kuidas meil on edenenud kodus sakramendist osasaamine. Wendy kirjutas järgmise vastuse:
„Teades, et pühapäeval saab meie söögilauast sakramendialud, hoolitseme mõlemad laupäeval selle eest, et meie kodu oleks puhas ja korras. Minu abikaasa leiab suurt rõõmu pestud pesu kokkuvoltimisest ja tolmu imemisest. Ja mina leian rõõmu tema rõõmust.
Minu jaoks on kõrghetkeks, kui kuulen oma abikaasat sakramenti õnnistamas. Tunnen tema suurt armastust Issanda vastu ja tänulikkust Päästja lepituse eest, kui ta õrnalt iga sõna lausub. On tunda, kui siiralt suhtub ta sellesse ausse, mis temal ja minul on – sellel pühal hetkel meie kodus – uuendada oma ristimislepinguid ja sõlmida uus leping Jumalaga selle kohta, kuidas me järgmisel nädalal elame. See liigutab mind iga kord pisarateni.”
Me Wendyga armastame neid erilisi koosveedetud hetki, kuid oleme samuti tundnud puudust saada osa sakramendist koos pühadega. Vaid mõne päeva eest teatas Esimene Presidentkond plaanidest volitada meie hingamispäeva koosolekute järkjärgulist taasalustamist. Vastavalt kohalikele piirangutele hakatakse taas aegamisi pidama sakramendikoosolekuid.
Mõned riigid on senikaua pandeemia käest pääsenud. Teised kogevad suurenevate haigestunute arvu. Neil on vaja jätkata koduste hingamispäevade pidamist veel mõnda aega. Ma muretsen eriti nende inimeste pärast, kes soovivad sakramenti saada, kuid kellel pole kodus väärilist preesterluse hoidjat. Nad peaksid oma piiskopile teada andma, et soovivad, et tema delegeeritud esindajad külastaksid nende kodu ja õnnistaksid sakramenti. Kui nad soovivad kasutada oma leiba ja vett, vastavalt nende endi erilistele vajadustele, siis võivad nad seda teha.
Sakramendi võtmine on püha ja pühitsev toiming. Selle tegemine võimaldab meil täielikumalt Issanda väge ammutada. Soovime, et kõik, kes tahavad sakramendist osa saada, saaksid selleks võimaluse.
Ma armastan teid, mu kallid vennad ja õed, ning kinnitan teile, et Issand valvab teist igaühe üle.