Meie suurim õnnistus: kristlikud sõbrad

Kathleen H. Hughes

Sõbrad koos istumas

Mind on õnnistatud kogu minu elu kristlike sõpradega – alates minu noorpõlve sõpradest kuni paljude inimesteni, kes on õnnistanud meie perekonda kõikides kogudustes, kus me oleme elanud. Nende usk ja pühendumus Jeesuse Kristuse evangeeliumile, nende teenimine, nende arukad ja heatahtlikud juhised on rikastanud meie elu. Mõned sõbrad on minust väga erinevad. Meil on eriarvamusi. Me isegi ärritame üksteist. Kuid sõpruse puhul on eriarvamused lubatud – lausa omased. Sõbrad teavad, milline on minu usk ja tunnistus, aga ka seda, millised on minu ebakindlused ja mured. Aga ma tunnen nende armastust ja kannatlikkust ning tean, et nad on ikka minust parimal arvamusel. Nende tunnistus ja palved tugevdavad mind. Nende naer muudab mu päeva lõbusamaks.

Kiriku esimene prohvet Joseph Smith oli paljudele hea sõber. Ta ütles: „Sõprus on üks suuri [Jeesuse Kristuse Kiriku] aluspõhimõtteid, see on mõeldud maailma põhjalikuks ümberkujundamiseks ja tsiviliseerimiseks ning toob kaasa sõdade ja tülide lakkamise ning inimeste sõbrunemise ja vennastumise” (vt HC 5:517). Ometi ta teadis, et sõprus pole vaid abstraktne mõiste. Ühel päeval sai ta teada, et vaenlased olid ühe venna maja maha põletanud. Kui Kiriku liikmed ütlesid, et tunnevad vennale kaasa, võttis prohvet oma taskust raha ja ütles: „Mina tunnen sellele vennale kaasa viie dollari eest. Kui palju teie talle kaasa tunnete?” (Koostajad Hyrum L. Andrus ja Helen Mae Andrus, „They Knew the Prophet”, lk 150)

Kas me oleme sõprusest samal arvamusel nagu prohvet Joseph? Kas meie heatahtlikkusest kasvab välja praktiline abi? Jumal teab oma laste vajadusi ja tegutseb sageli meie kaudu, õhutades meid üksteist aitama. Selliste õhutuste ajel tegutsedes täidame püha ülesannet, sest meile on antud võimalus teenida Jumala esindajana ja olla vastuseks teiste palvele.

Meil kõigil peaks olema selge, et meie ülimaks sõprussuhteks peaks olema sõprus oma Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristusega. Päästja on öelnud meile armastavalt: „Ma kutsun teid sõpradeks, sest te olete minu sõbrad” (vt ÕL 93:45). Tema suurimaks sooviks meie, Tema vendade ja õdede puhul, on tuua meid tagasi meie Isa juurde. Ja see tee on meile selge: arendada oma elus nii palju, kui suudame, Kristuse omadusi ja tunnuseid. Kuuletuda Tema käskudele ja teha Tema tööd ja Tema tahtmist.

Ma kujutan ette kogudusi, kus igas vanuses ja igat päritolu sõbrad seisavad üheskoos ja kujundavad oma elu Jeesuse Kristuse õpetuste alusel. Ma palvetan, et võiksin alati olla Tema sõber ja seda tehes olen ma ka teie sõber.