Maka-feked 

President Thomas S. Monson

kanuud silmapiiril

Kui ma aastaid tagasi ühe ülesande tõttu kaunitel Tonga saartel käisin, avanes mul eriline võimalus külastada meie Kiriku kooli, Liahoona Keskkooli, kus meie noori õpetavad õpetajad, keda seob ühine usk—harides nii mõistust kui õpetades ette valmistuma eluks. Astunud tookord ühte klassiruumi, märkasin ma, kui kaasakistult lapsed oma kohalikku õpetajat kuulasid. Õpetaja ja laste õpikud olid suletult laudadel. Tal oli käes üks omapärane kalapüügivahend, mis oli valmistatud ümarast kivist ja suurtest merekarpidest. Ma sain teada, et see on kaheksajala püünis maka-feke. Tongal on kaheksajala liha delikatess.

Õpetaja selgitas, et Tonga kalamehed sõidavad oma kanuuga üle korallrahu ühe käega sõudes ja teise käega maka-feket kanuu kõrval kõlgutades. Kaheksajalg sööstab oma kivisest urust lanti krahmama, pidades seda ekslikult väga ihaldatud suutäieks. Kaheksajala haare on nii visa ja tema instinkt kallihinnalisest varandusest mitte loobuda on nii tugev, et kalamees saab ta veest välja kanuusse tõmmata.

Tänapäeval ümbritsevad meid maka-feked, mida kuri meie ees kõlgutab ning mille abil ta püüab meid peibutada ja seejärel lõksu meelitada. Kui sellisest maka-fekest kinni haarata, on sellest väga raske—ja vahel peaaegu et võimatu—lahti lasta. Selleks, et meil oleks turvaline, peame me saama aru, mis need on ja vältima neid seejärel kindlameelselt.

Meenutage kiusatuse tulles apostel Pauluse tarka nõuannet, kes kuulutas: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” (1Kr 10:13)

Meie Taevane Isa hoiatab kõiki eluteel käijaid: hoiduge ümbersõitudest, püünistest ja lõksudest. Need hoolikalt maskeeritud maka-feked on kavalalt välja pandud, kutsudes meid neist kinni haarama ja kaotama selle, mida me kõige enam ihaldame. Ärge laske end petta. Tehke paus, et palvetada. Kuulake seda vaikset tasast häält, mis edastab meie hingele Õpetaja hella kutset: „Tule ning järgi mind!” (Lk 18:22) Seda tehes pöördume me eemale hävingust ja surmast ning leiame õnne ja igavese elu.

(Katkend 2006. a kevadise üldkonverentsi kõnest „Usule truu”.)