Korraks valitses vaikus; mõtisklesime kõik selle üle, mida Issand oli oma Vaimu, oma hääle kaudu edastanud minu ja misjonäride südamesse.
Ma mäletan kogemust, kui teenisin misjonipresidendina. Olin valmistanud kõne misjonäride tsoonikonverentsiks. Mulle tundus see kõne väga hea – vähemalt arvasin, et see oli hea kõne.
Konverentsipäeva hommikul ärkasin selge tundega, et peaksin kõik ettevalmistatu üle vaatama.
Seda tehes tekkisis mul kahtlused, tundsin, et see pole see, mida ma pean ütlema.
Sel hetkel kuulsin ma Issanda häält soojalt, kuid jõuliselt, ütlemas, et see, mida olin ette valmistanud, ei ole päris see, mida Tema soovis, ja et Ta on valmis aitama mul suunama tööd Tema tahte järgi.
Ma põlvitasin ja palvetasin ning seejärel suunas Issand mind Õpetuse ja Lepingute 33. osa juurde, mis sisaldab prohvet Joseph Smithile antud ilmutust, kui Issand kutsus prohveti kaudu kaks noort meest evangeeliumi kuulutama ja andis neile konkreetsed juhised, kuidas nad peaksid seda tegema.
Just seda meie misjoni misjonärid vajasid. Pärast misjonäridele kõnelemist ja pühakirjade põhjal õpetamist tundsin, et Päästja ise rääkis misjonäridega ning misjonärid olid tähelepanelikud ja valmis ning olid valmis võtma suuna, mille nad sellel koosolekul olid saanud. Korraks valitses vaikus; mõtisklesime kõik selle üle, mida Issand oli oma Vaimu, oma hääle kaudu edastanud minu ja misjonäride südamesse.
#KuulaTeda