Nooruspõlves käisin isaga mägedes matkamas.
Tema kõndis mägirajal ja mina hüppasin raja kõrval kivilt kivile.
Just kui ma hakkasin ühele suurele kivile hüppama, või pigem sellele suurele kivile ronima, haaras isa selja tagant minu vööst ja tõmbas mind eemale öeldes: „Gary, ära roni praegu sellele kivile!”
Ja ma ütlesin olgu. Olin veidi üllatunud. Ja nii kõndisin ma temast pisut tagapool mööda rada mäest üles.
Ja nii edasi minnes pöörasime ümber ja vaatasime alla selle kivi suunas, millest oleksin peaaegu üles roninud.
Ja seal, sellel kivil lebas kerra tõmbunud lõgismadu end päikese käes soojendades. Ma küsisin isalt, kuidas ta teadis, et sellel kivil madu on.
Ja isa küsis minult: „Gary, mida sa tead Püha Vaimu kohta?”
Ja sellest ajast olen õppinud, et me saame Püha Vaimu õhutusi ning kuuleme seda, mida Issand soovib meile teada anda.
Olen kuulnud Püha Vaimu hoiatusi.
Olen tundnud Püha Vaimu õpetusi.
Olen tundnud Püha Vaimu rahu ja tröösti ning olen saanud Pühalt Vaimult tunnistuse.
Ja üks viis, kuidas ma Teda kuulan, on järgides Püha Vaimu õhutusi.