Umbes poolteist aastat enne seda, kui ma läksin misjonile Eestisse, suri mu ema vähki. Kui mu ema suri, arvasin, et ei armasta enam kunagi. Kõik, mis oli elus ilus ja kiiduväärne, kadus tema surmaga.
Ma unustasin, kuidas armastada. Ma unustasin, kuidas armastada iseennast, teisi ja ka Jumalat. Alguses oli minu misjon hea tähelepanu kõrvalejuhtija, varsti leidsin sõpru ja hakkasin eesti keelt õppima. Soovisin enda maailmast eemale minna ja see oli osaliselt põhjus, miks ma misjonile läksin. Arvasin, et suudan nende tumedate tunnete eest ära joosta, pannes sildi rinda ja olles misjonär. Polnud üllatus, kui valu tuli minuga Eestisse kaasa, kuid õnneks oli Jumalal plaan, aitamaks mul õppida uuesti armastama.
Tunnen suurt tänulikkust võimaluse eest Eestis misjonärina teenida. Kiriku liikmed Eestis õpetasid mulle, mida tähendab armastada, nagu Kristus armastas ja samuti aitasid mul õppida jälle tundma Jumalat. Eestis olles tundsin sügavat armastust ja sõprust. Tunnen seda ikka veel. Kiriku liikmed armastasid mind, isegi kui ma ei osanud eesti keelt. Nemad armastsid mind hoolimata sellest, et olen ebatäiuslik. Parim osa Kirikust Eestis on armastus, mida võib leida igast kogudusest – selline armastus, mis on keelte, kultuuride ja eelarvamuste ülene. Selline armastus, mida võib leida taevas. Oma 2004. aasta sügisese üldkonverentsi kõnes „Jumala Armastuse Vägi” õpetas vanem John H. Groberg:
„Miks küll tõeline armastus liigutab igat südant? Miks toob lihtne ütlus „Ma armastan sind” kõigile sellist rõõmu?
Inimesed toovad selleks erinevaid põhjuseid. Tõeliseks põhjuseks on aga see, et igaüks, kes tuleb maa peale, on Jumala vaimupoeg või vaimutütar. Kuna kogu armastus tuleb Jumalalt, suudame ja soovime me juba sündides armastada ja armastatud olla. Meid seob kõige tugevamini surelikkusele eelneva eluga see, kui palju meie Isa ja Jeesus meid armastasid ja kui palju me armastasime neid. Kuigi meie mälu varjati eesriidega, äratab tõelise armastuse tundmine meis alati igatsuse, mida ei saa eitada.
Jumala armastus täidab mõõtmatu ilmaruumi, seega ei jää universumis armastusest puudu. Puudu on üksnes meie endi tahtest teha seda, mis on Tema armastuse tundmiseks vajalik. Jeesus selgitas, et selle tundmiseks peame me „armasta[ma] Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast.” (Lk 10:27)
Mida enam me kuuletume Jumalale, seda enam me soovime aidata teisi. Mida enam me aitame teisi, seda enam me armastame Jumalat”
Sellist armastust on Eestis külluses. Armastus, mida tundsin Eestis, puudutas mu hinge ja see mõjutab mind jätkuvalt. Tehkem seda, mis on vajalik, et tunda Jumala armastust meie vastu. Mõistkem, mida Jumal teeb meie heaks, sealhulgas tragöödiad, mida me ei mõista, koormad, mida oleme sunnitud kandma, rõõm, mida me ei suuda kirjeldada, ja meie igapäevased kogemused – see kõik tuleb Jumala lõpmatust armastusest nii Teie kui ka minu vastu.
Ma armastan teid. Aitäh teile armastuse eest.