Meie mitmekultuurilises peres tähistame kõiki inglise, iiri ja hollandi rahvuspühi. Minu naine Kirsty armastab valmistada halloween’i, Sinterklaasi, jõulude ja paljude muude tähtpäevade ajal kaunistusi ja traditsioonilisi toite ning meie lastele ja nende sõpradele meeldib see väga!
Ühel õhtul arutasime Kirstyga, kuidas saaksime oma lastele luua sarnase kogemuse üldkonverentsi ajal. Otsustasime hakata üldkonverentsiks valmistama koduseid sarvesaiu singi ja juustuga. Valmistasime ette värvimislehed evangeeliumi teemade ja sõnamängudega, mis aitaksid lapsi konverentsikõnedesse kaasata. Konverentsihommikul panime selga oma kirikuriided. Kuid meil oli ka palju patju ja mõnusaid tekke, millest lapsed said ehitada padjalinnakuid ja telke, et nad tunneksid end turvaliselt ja armastatuna. Me nautisime koos perekonnaga konverentsi vaatamist ja kirikujuhtide inspireeritud sõnumeid, samal ajal kui värskelt küpsetatud sarvesaiade lõhn täitis meie kodu. Väiksemad lapsed said palju kiidusõnu selle eest, et nad suutsid ühe konverentsiistungi ajal vagusi istuda. Samas ootasime oma vanematelt lastelt veidi rohkem. Põnevus üldkonverentsi üle tõi meile kõigile palju rõõmu. Nüüd oleme vanavanemad ja meile meeldib saada sotsiaalmeedia kaudu pilte oma lapselastest, kellel on sarnane konverentsikogemus.
Kui me loeme kuningas Benjamini pöördumist ja seda, kuidas rahvas valmistus tema sõnu kuulama, (1)siis saame teada vähemalt kolm väga olulist asja. Kõigepealt saadeti kutse kogu maale, nii nagu täna kutsutakse ka meid kiriku juhte kuulama. Me võime endalt küsida: „Kuidas aitan jagada seda kutset kõigi oma koguduse liikmete ja isegi oma mitteliikmetest naabrite ja sõpradega?” Teiseks loeme, et toimus kogunemine. Täna võime koguneda perede või rühmadena oma kodus või kogudusehoones. Issand on öelnud: „Kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel.”(2) Sageli kokku kogunemises on suur jõud. (3) Ja lõpuks kogunesid nad templi ümber, et kuulda päästvaid sõnu. Kas võiksin soovitada, et me püüaksime teha sama? Tempel on koht, kus taevas ja maa kohtuvad, varjupaik tormide eest, mis möllavad maailmas, kus me elame. Templis saame koondada oma südame ja mõtted sellele, millel on igavikuline tähtsus. Milline suurepärane võimalus on käia Issanda kojas ja tegeleda pereajalootööga, et valmistada ette meie süda ja meel ning olla vaimselt paremini valmis Jumala sõna vastuvõtmiseks Tema sulaste suu kaudu.(4) Vanem Robert D. Hales on öelnud: „Luban teile Tema nimel, et kui te palvetate siira sooviga, et selle konverentsi sõnumites Taevase Isa häält kuulda, avastate te, et Ta on rääkinud teile, et teid aidata, tugevdada ja enda juurde koju juhatada.” (5)
Ma tunnistan, et see on tõsi. Kui me valmistame oma südame ette tänulikult ja rõõmsas ootuses, et Issand selle murest vabastaks (6), siis võivad üldkonverentsid muutuda üheks parimaks ajaks aastas. Unustamatuks ajaks koguneda koos pere ja sõpradega ning tunda rõõmu, et saame kuulata meie prohvetit, apostleid ja teisi üldjuhte, kes valmistavad ette inspireeritud sõnumeid meie elu õnnistamiseks. Sellest saab imeline, elu muutev sündmus, et saada isiklikku vaimset juhatust ja tugevdada meie usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse.
1. Moosia 2:1, 5–6
2. Matteuse 18:20
3. Moroni 6:5
4. Õpetus ja Lepingud 1:38
5. 2013. aasta sügisene üldkonverents
6. Kirikulaul „Tule õnnistuste Läte”. Muusika John Wyeth, 1770–1858. Sõnad: Robert Robinson, 1735–1790