Mind liigutab lugu Mormoni Raamatus, kus Päästja pärast idapoolkeral ülestõusmist ilmub inimestele Ameerika mandril. Ta õpetas neile lepituse olulisusest Jumala plaanis, käskude õnnistustest ning lepingute ja talituste tähtsusest. Ta teenis neid ükshaaval vaimselt (1).
Issand oli nendega vaid paar päeva, kuid Tema külastuse mõju tunti rohkem kui kaks sajandit. „Ja nende keskel ei olnud tülisid ega vaidlusi ning iga inimene kohtles teist õiglaselt. Ja nende seas oli kõik ühine; seepärast ei olnud rikkaid ega vaeseid, orje ega vabu, vaid nad kõik olid saanud vabaks ja osasaajateks taevasest annist.” .. „Ja tõepoolest ei saanud olla õnnelikumat rahvast kõikide nende inimeste seas, keda Jumala käsi oli loonud. Ei olnud röövleid ega mõrvareid, ka ei olnud laamanlasi ega mingisuguseid -lasi, vaid kõik nad olid ühes Kristuse lapsed ja Jumala kuningriigi pärijad. Ja kui õnnistatud nad olid! Sest Issand õnnistas neid kõigis nende toiminguis.” (2)
Mis oleks võinud põhjustada selle muutuse ja sellise pikaajalise mõju? Vastus on lihtne, kuid tähendusrikas. Issanda ja Tema evangeeliumi õpetused läksid nende südamesse, nad heitsid kõrvale oma loomupärase inimese ning neist said Jeesuse Kristuse jüngrid. Issanda nimi kirjutati nende südamesse (3) ja neis kujunes välja Siioni rahva vaim, just nagu Eenoki päevil.
Kahjuks elame maailmas, mis ülistab individualismi, kus tülitsemist ja iseteadlikkust peetakse elavuse väljenduseks. Isegi Kiriku liikmetena ei ole me selliste arengute suhtes alati immuunsed. Pandeemia on toonud erilisi väljakutseid meie kogudustesse ja peredesse. Mõningatel juhtudel oleme hakanud end defineerima oma erinevuste järgi, just nagu Mormoni Raamatu inimesed, ning oleme loonud meie oma -lased. Jeesuse Kristuse evangeelium ja Siioni vaim aitavad meil need erinevused ületada.
Positiivne muutus algab igaühest meist ja meie soovist anda omaenda panus
„Siion on Siion selle kodanike iseloomu, omaduste ja ustavuse pärast. Pidage meeles, et „Issand nimetas oma rahva Siioniks, sest neil oli üks süda ja üks meel ning nad elasid õigemeelsuses; ja nende seas ei olnud ühtegi vaest” (4). Kui me tahame luua Siioni oma kodudes, kogudustes ja vaiades üle kogu maailma, siis peame tõusma selle käitumisnormi tasemele. .. Me ei saa oodata, kuni Siion tuleb, et asjad siis nii oleksid – Siion tuleb ainult sel juhul, kui asjad on nii.” (5)
Siis mida tähendab see minu jaoks tegelikkuses? Kust ma peale hakkan, kui soovin ületada erinevused ja edendada ühtsust?
1872. aastal andis prohvet Brigham Young pühadele tähtsa meeldetuletuse, mis on tänapäeval asjakohasem kui kunagi varem. Ta ütles: „Stopp! Oodake! Kui te hommikul ärkate, siis enne, kui lubate endal süüa ühegi ampsu toitu, .. kummardage Issanda ees, paluge tal endale patud andestada ja teid sellel päeval kaitsta, hoida teid kiusatuste ja kurja eest, juhtida igat teie sammu, et te teeksite sel päeval midagi, mis oleks kasulik Jumala kuningriigile maa peal. Kas teil on selleks aega?” (6)
Positiivne muutus algab igaühest meist ja meie soovist anda omaenda panus, olla südamelt ja meelelt üks, elada õigemeelselt ja teadlikult hoolitseda vaeste ning abivajajate eest. Võtmetähtsusega selles on Issanda meie liitlaseks tegemine ning usu, lootuse ja ligimesearmastuse suurendamine. „Siion rajatakse ja see õitseb Jumalast inspireeritud elude ning selle elanike töö tõttu. Siion ei tule annina, vaid vooruslik lepingurahvas tuleb kokku ja ehitab selle üles.” (7)
1. 3Ne 11
2. 4Ne 1:2, 3, 16–18
3. Mo 5:12
4. Ms 7:18
5. D. Todd Christofferson. Tulge Siionisse. – 2008. a sügisene üldkonverents
6. Keith B. McMullin. Come to Zion! Come to Zion! – 2002. a sügisene üldkonverents
7. Keith B. McMullin. Come to Zion! Come to Zion! – 2002. a sügisene üldkonverents