Ärge katke kinni oma südant

Dieter F. Uchtdorf

Uchtdorfid arvuti ees

Sel COVID-19 põhjustatud ebakindlal ajal igatseme Harrietiga väga kohtumist inimestega kogu maailmas. Sel suvel olime plaaninud kohtuda viimse aja pühadega Ida-Euroopas, kuid pidime reisi ära jätma. Kuna paljud meist peavad kohanema erinevate oludega, tahan jagada teiega paari kogemust, mis aitavad meid praegusel keerulisel ajal.

Sotsiaalne distants või füüsiline distants

Pandeemia algusest alates kuuleme sageli terminit „sotsiaalne distants”, mis viitab sellele, et peaksime hoidma teatud vahemaad enda ja teiste inimeste vahel. Mulle isiklikult meeldib sellele turvameetmele viidates termin „füüsiline distants” ja mitte „sotsiaalne distants”.

Usume Harrietiga kindlalt, et füüsilise distantsi hoidmine aitab meil kaitsta ennast ja teisi pandeemia ohtude eest ning me püüame sellest nii hästi kui võimalik kinni pidada.

Selle aja jooksul oleme õppinud, kui tähtis meie heaoluks on hoida sotsiaalset lähedust oma perekonna, sõprade ning vendade ja õdedega Jeesuse Kristuse Kirikus.

Õnneks on tänapäeval sotsiaalse, emotsionaalse ja vaimse distantsi vähendamiseks saadaval palju hämmastavaid tööriistu ja vahendeid, millest mõnda toetab tehnoloogia. Meie Harrietiga peame neid vahendeid õigeaegseteks kingitusteks taevast. Nende vahendite abil võime tunda end lähedal sõpradele ja pereliikmetele. Tänu tehnoloogiale näeme oma lapsi, lapselapsi ja lapselapselapsi üsna sageli ning võtame osa nende igapäevaelust. Nii tähistame sünnipäevi, imetleme uusi näidendeid ja mänge, loeme unejutte või käime videokõne vahendusel koos jalutamas. Alati on tore kuulda nende kogemusi sakramendist osasaamisest ja mõtteid „Tule järgne mulle” õpetuste kohta.

Ennekõike oleme südamest tänulikud palve anni ja väe eest. Palve kaudu võime läheneda vaimselt ja sotsiaalselt Taevasele Isale, Tema Pojale Jeesusele Kristusele ning oma perele ja sõpradele, ükskõik kus me oleme ja milline on meie olukord.

Keskenduge sellele, mida te teha saate, mitte sellele, mida te teha ei saa

Viimase 20 aasta jooksul oleme koos Harrietiga õppinud, mida tähendab olla füüsiliselt eemal oma lähedastest. Kui minu kutse meid Saksamaalt Salt Lake Citysse viis, siis eeldasime, et elame siin vaid mõne aasta. Esimesed 10 aastat hoidsime isegi alles oma kodu Saksamaal, lootes ühel päeval pere ja sõprade juurde naasta. Kuid nagu te teate, oleme ikka veel siin ja siia ka jääme.

Evangeelium, Jeesuse Kristuse Kirik ja Issand aitasid meil õppida, et füüsiline kaugus (isegi 8000 kilomeetrit) ei tähenda, et me peame üksteisest sotsiaalselt eemal olema. Õppisime keskenduma sellele, mida saame nautides teha ja kogeda, ja mitte niivõrd sellele, millest puudust tundsime.

Ärge katke kinni oma südant

Sagedasemad sotsiaalsed kontaktid sõprade ja perega aitavad meil jagada rohkem oma sügavamaid mõtteid ja lootusi. Kuidagi aitasid need katsumusterohked ajad meil olla avatumad tunnetele meie hinges. Mõistsime veelgi selgemalt, kui oluline on mitte varjata ega katta kinni oma südame tundeid nende eest, keda me kõige rohkem armastame.

Nendel erilistel aegadel püüame Harrietiga järgida meie enda järgmist soovitust: kata kinni oma nägu, aga mitte oma süda.

Kui loen teie kommentaare oma FacebookiInstagrami ja Twitteri lehtedel, siis tunnetan kurbust ja koormatust, millega teist paljud elama peavad. Ja tunnen ka teie rõõmu ja entusiasmi, kui keskendute paljudele headele asjadele, mida elus teha saate. On hämmastav näha, kuidas te üksteist sõna ja teoga aitate ja toetate. Kui armastate ja teenite Jumalat ja Tema lapsi – meie vendi ja õdesid –, siis olete selle maailma jaoks ime ja õnnistus.

Nii rõõmsate kui ka õnnetute aegade jaoks on Taevane Isa andnud meile lubaduse ja õnnistuse: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Js 41:10)

Me Harrietiga armastame teid. Oleme tänulikud teist igaühe eest. Õnnistagu Jumal teid nendel erilistel aegadel ja alati.